Enamik inimesi maailmas on veendunud, et nad on paremad andjad ja panustajad kui vastuvõtjad. Mitte et vastu võtta ei tahetaks, aga enamasti lihtsalt ei osata. Miks see nii on? 

Anda oskame me peaaegu kõik. Andmine on lihtne. Me anname oma aega ja energiat teistele ja nende muredele. Me anname komplimente ja nõuandeid, füüsilist ja moraalset tuge. Me anname oma teadmisi ja võimalusel ka raha. See kõik tuleb lihtsalt ja kergusega.

Kui keegi meid aga aidata soovib, siis on tavapärane, et loobume abist ja rõhutame, et saame ise hakkama. 

Miks on andmine nii palju lihtsam kui vastuvõtmine? 

Andmine toimub alati n.ö võimupositsioonilt. Anda saab siis, kui Sinul on ja teisel oleks justkui puudu. Seega on ego tasandil andmine midagi suurt ja üllast, kui vastuvõtmine aga näitaks seda, et Sul justkui oleks puudu midagi sellist, mida teisel Sinust rohkem on. 

Tegelikkus on aga hoopis midagi muud. Andmine ja vastuvõtmine on sama mündi erinevad küljed. Üks ei ole teisest parem. Selleks, et münt oleks olemas, on vaja mõlemat külge. Teisiti lihtsalt ei ole võimalik. 

Mõtle näiteks haridusele ja enda arengule. Kui Sa võtad vaid teadmisi ja hoiad neid enda sees, ega panusta neid ühiskonda tagasi, siis ei ole neis mingit väärtust. Anda teadmisi, mida Sa pole esmalt vastu võtnud, on aga täiesti võimatu. Sinu eneseareng on seega pidev protsess võtmisest ja andmisest. 

“Inimest, kes pole valmis õppima, ei saa keegi õpetada. Inimesele, kes pole valmis vastu võtma, ei saa keegi midagi anda.”

Harjuta sellel nädalal vastuvõtmist ja andmist. Jah, just selles järjekorras. Kui keegi soovib Sind aidata, siis luba tal seda teha. Kui keegi kiidab Sind, siis võta see hea energia vastu. Kui keegi pakub Sulle oma teadmisi, siis kuula teda ja kasuta kõike saadut selleks, et sellest luua uus väärtus ja anda see ühiskonda edasi. 

Õpi vastu võtma, sest anda Sa juba oskad.